Kevade uptate - mis on muutunud?

Hello,

Kirjutasin viimati peale talvevaheaega oma tunnetest siis, nüüd on juba jälle 2 vaheaega möödas ning minu jaoks on ees vaid lõpuspurt. Õues on kevad, rohelist muru katavad juba ammu minu mõistes suvelilled ning ka puud on hakkanud õitsema peale seda karmi talve. Aprilli keskel oli juba ka paar suvist ilma ning ega muidu ka väga ( soe ka pole) külm pole. Oleks ainult päikest tihedamini.
Kui eelmine kord kirjeldasin ühte halba hetke, siis mida edasi, seda rohkem on koduigatsus. No minul isiklikult on selle põhjuseks igavus. Andke mulle tegevust ja ma ei kurdaks. Vahetusaastal on nii palju erinevaid tundeid. Enne siia tulekut ikka räägiti igasugustest asjadest ja eks ise lugesin blogisid ka. Aga tõde on see, et kõigil on tunded erinevad ja neid mõjutavad faktorid ka. Mind ajab närvi aja raiskamine ja tunne, et pole midagi kasulikku teinud. Samas on raha kulutamisest ka kahju, aga igale poole minek just seda nõuabki. Raha kulutan nii palju, et tule taevas appi. Just oli vaheaeg mil proovisin ikka endale tegevust leida, aga ikkagi liiga palju vaba aega ja kodus passimist teeb kurvaks. Kui tahan midagi teha siis on nii raske (aga mitte 100% võimatu) kuskile saada. Pean arvestama busside ja rongide aegadega ja, et jõuaksin koju tagasi normaalsel kellaajal. Kuigi kui nüüd ilmad ilusamaks on läinud, oleme hakanud perega natuke midagi tegema ka, nii et see on päris tore olnud. Kuid siiski, kui sügisel tegusatel päevadel polnud mul koduigastsusest aimugi, siis nüüd leidub hetki, kui ikka unistan, et mis oleks siis kui minu vanemad siin oleks.

Vaheajal käisin näiteks Bastiga Escape ruumis, kus ma polnud enne kunagi käinud ja kodust välja saamine tegi tuju kohe palju paremaks ja meil oli lõbus.
Peale escape ruumi Bastiga hõbe/kuld paberid korjamas
Veel käisin ma Argentiinast pärit Soliga Londonis. Sinna minek oli ka paras jagelemine. Ei saa sel päeval minna ja ei saa liiga hilja tagasi tulla, ja noo Londonisse minek võtab kaua aega, esimese bussiga siit Newporti ja viimasega Newportist koju. Newportist Londoni ka veel 4 tundi sõitu. No kohapeal olekuks väga aega pole. Host pere Newporti väga järgi ka tulla ei tahaks ja eriti veel hilja. Leidsime võimaluse, et saan Soli juurde jääda, kes elab Cardiffi kõrval linnas. Siiski Cardiffisse ei võinud me saabuda peale kümmet jne jne jne. Veel h ema tahtis Soli h emaga rääkida. Küsisin siis numbri. Selle peale ütles mu H ema, et tema küll ei helista, et Soli oma peab talle helistama. Kuna Soli h ema sai alles õhtul helistada siis pidi see liiga hilja olema, et järgmisel päeval minna, nii et pidime reisi edasi lükkama. Päev hilejam käisime ära. Hommikul pool viis tõusin,et kell kuus võtta buss Newporti ja siis sealt buss Londoni. Lõpuks kohale jõudsime kell 11.15 (buss tegelt vist jõudis isegi varem). Käisime palju ringi ja külastasime järgmiseid kohti:


Harrods ( kõrgklassi kaubandusmaja), Hyde Park (nii ilus ja lilleline oli), Buckingham Palee, Big Ben, kuid Big Beni renoveeritakse, Trafalgar Square, London Eye. Peale seda võttsime rattad ja sõitsime Tower bridge suunas. Rattaga oli hea sõita, aga Sol natuke kartis. Peale seda sõitsime London Silla juurde ja panime rattad ära ning kõndisime Borough Marketisse. Igasugust toitu oli seal, valmis ja ostmiseks ning muidugi proovimiseks. Nagu Abergavenny toidufestival, kus sügisel käisin, nii et mulle väga meeldis see. Siis kõndisime üle Siithwark Silla teiselepoole jõge, et tagasi tulla üle Milleniumi Silla. Käisime korraks Tate kunsti tohutult suures galeriis ja täiesti eksisime seal ära. Siis kõndisime edasi London Eye poole, mõtlesime seal aega parajaks teha enne bussile minekut. Lõpuks läksime istusime ühte parki ja siis juba bussile.  Käisime Londonis jala kuskil 18 km ja no jalad olid väsinud küll, nii et tagasi sõidul proovisime ainult magada.
Hyde park

Hyde park

Harrods väljast

Buckinghami Palee

Parliament square ja taga paistab Big Ben

Elizabeth Tower

Soliga Tower silla juures.


Järgmisel päeval pidin vara koju jõudma, sest pidime Shreki vaatama minema. Mõtlesin, et teen ka ennast veits korda ja panen midagi ilusat selga, aga no ja ikka läks kiireks. Aga tegelikult see riietus seal suht mõttetu, sest autost läksime kohe pimedasse saali ja siis koju tagasi. Oleksin võinud dressides ka seal olla.
Teatri vetsus
Laupäeval tähistasime host pere tütre sünnipäeva. Käisime kohvikus, siis läksime Itaalia reatorani ja siis koertega jalutama. Käisime jõe ääres kus olid ilusad kosed. Väga lõbus oli igatahes. 
Elli, mina ja Silvy koskede juures
Silvanale oma skille näitamas
Jälle oma skille näitamas


Üks eelmine vahetusõpilane oli oma telefonini koskedesse kukutanud teisel nädalal juba


Briaga ronimas
.
Kolmekordne 

Pildiallkirja lisamine

Järgmise nädala lõpus pidid ilusad ilmad tulema. Kolmapäeval, kui kodus olin, paistis ka päike ja oli soojem kui eelnevalt.  Neljapäeval oli juba hommikul selge, aga ma ei uskunud ikka, et soojaks läheb. Lõpuks oli 23 kraadi ja koju jõudes oli päiksest nii väsinud juba, aga siiski läksime Silvanaga aeda pruuniks saama. Järgmisel päeval oli sama ilm ja ma sain endale särgi päevituse jalgpalli trennist. Siis pidi hea ilm ära lõppema ja laupäeval läksime Silvanaga Newporti. Seal päike paistis ja oli jälle 22 kraadi. Mul oli tagi seljas ja dressikas ka veel kotis. Nii et oli palav. Õhtul vingusin siis perele, et tahaks homme ka veel midagi teha, aga pidi vihma sadama. Issand jumal, teil kogu aeg ja iga päev näitab vihma, te ei saa sinna midagi teha. Proovisin siis leida plaani, et midagi teha ja siis Soliga lõpuks midagi mõtlesime välja.
Vaatamas mis jama sisse söön (lol pidi proteiini jäts olema)

Hommikul tuli pere välja mõttega, et minna Walesi vabaõhumuuseumi, mille kohta ma olin eile küsinud. Käisime seal ringi ja tegime pikniku. Mulle väga meeldisid need vanad hooned ja võimalus näha täpsemalt kuidas elati. Majad on neil väikesed  alati olnud. Vanngi oli köögis ja teisele korrusele minev trepp oli imepisike ja järsk. 


Vann köögis ja kui kaan peale tõmmatakse on see tööpind

Tüüpiline briti elutuba. Nüüdseks on enamustel elekrikaminad.


Sellised poed on siiani tänavatel, ainult sisu on kaasaegsem pisut.
Park




Kirik ja kirikutel polnud torne, kust kella lasta

Selline on kevad siiani olnud. Natukene veel ja olengi juba tagasi. Veel vaja võtta viimast sellest aastast, mis kunagi ei kordu.

Näeme varsti,
Annabel



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Šotimaa jõulud

24.01.2018 - kolmapäev aka lemmik trennipäev, aga trenni ma ei jõudnudki

HELLOU!!!