Hellouuu!
Nii, kui ma kõpuks olen kirjutamas oma jargmist postitust üle saja aasta, on käest 17 detsember. Ei tea millal ma selle üles saan? Loodetavasti ikka sel aastal.
Olen kirjutanud endale märkmeid mida teinud olen. Ausalt öeldse ma väga kirjutada ei viitsi ka.
Vahepeal on juhtunud näiteks see, et olen oma pinali (või pigem nagu mingi stuff boxi, sest seal palju vajalikke asju) kaks korda koolibussi unustanud, täiesti kohutav. Esimene kord olin päris paanikas ja olin tegelikult kindel, et ei saa seda tagasi.
Jalka - Peale vaheaega oli kohe poistega jalka matš ja kuna me olime tavaliselt mänginud sees, siis ma olin kindel, et see kord ka, aga no ei. Siis ma siis uisutasin oma sisekatega Walesi poris ja ei olnud väga tore. Aga mängida üle pika aja suurel platsil oli ikka hea tunne, kuigi mäng läks pigem halvasti.
 |
| Ühe mängu pilt (11:0) |
 |
| Puutsad peale mängu Walesis |
Poppy rememberanc - ma ei tea kui paljudel on aimu, mis see on Igatahes minul ei olnud. Novembris millalgil hakkasid ilmuma sellised punased lille märgid inimeste riietele. Need olid siis moonid, mida kaks nädalat kanti, et mälestada sõjas hukkunud inimesi. Olid üritused selle jaoks ja 1 minuti seisangud. Minu jalgpalli mängul ja ühel laupäeval, kui jõusaalis olin, tehti seda. Vedas, et ma just sel ajal ei jooksnud, sest mulle poleks väga meeldinud seisma jääda. No ja peale jõusaali istusin ma vales suunas minevale bussile. Ootasin seda niigi kaua ja siis mu number tuligi, oli just täpselt õige aeg ja ma istusin ilusasti peale ja väga tore oli. Bussijaamast peale istudes ei saa aru ka mis suunda buss sõidab. Kuigi olen isegi sellega eksinud, et läksin valele tee poolele bussipeatusesse. Eks see liiklus ajab algul siin ikka segadusse.
12. novembril oli host ema sünnipäev. Tegin selle puhul küpsisetordi ja talle maitses väga. Selle koogi pärast ma ei läinud nendega päeval välja ja tundsin enast nii halvasti, sest kui kutsutakse midagi tegema siis ei taha väga öelda “ei ma jään koju”.
 |
| Sünnipäeva kook |
Sünnipäev - Peale seda oli koolikaaslasel sünnipäev, kes sai 17. Põhimõtteliselt vaatasime ühe filmi ja sõime. Suhteliselt armas lapselik sünnipäev oli. Pärast avasime kinke ja värki.
 |
| Sünnipäevalaps |
Teater - Ühel teisipäeval käisime teatris vaatamas etendust Walesi kohta ja kaevadusest mis vabasti siin olid, aga kahjuks nime ma ei mäleta. Teater nägi välja Nordea ja Estonia vahepealne, kujult nagu Estonia aga samas moderne. Inimesed polnud nii pidulikult riides nagu Eestis. Pigem lihtsalt korralikult või nagu host ema ütles “smart casual”. Ka garderoobi polnud ja jope pandi tooli ette põrandale. Saalis söödi, mitte massiliselt, aga Eestis poleks see aksepteeritav. Ausalt öeldes, ega ma midagi aru ei saanud, aga isa ütles, et ta ka ei saanud. Eesti keeles nad igatahes ei räkinud, kõlas nagu saksa keel, aga tegelikult vist oli kõmri (kõlab nagu saksa keel) ja inglise keeles. Nii pikk oli ka, et ma jäin peaaegu magama. 3 tundi ja midagi väga ei mõistnud.
 |
| Teater |
Rubgy- käisime perega Georgia ja Walesi mängu vaatamas. Kõik see melu oli väga lahe ja ma polnud midagi sellist enne näinud. Tänavad olid fänne täis ja samal ajal oli ka jõuluturg juba, nii et ka selle pärast oli igal pool väga palju rahvast. Palju müüdi fännitooteid ja ma ostsin £1 eest põsele Walesi draakoni maalingu. Sisenedes oli kontroll, aga ma sain ikka oma veega sisse, nagu alati. Kõik inimesed käidi mingi anduriga üle, mida Eesti pole. Staadioni hoones sees olid ekskalaatorid ja staadion on pealt kinni käiv. Üldine look oli muidugi parem, kui Eesti ainsa suure oma. Olin täiega valmis külmaks ja varunud endale kasukaid kaasa, aga staadion oli pealt kinni ja absoluutselt külm ei hakanud. Mäng aga ise oli jama ja ega ma rugbist aru ka ei saa väga. Siiski host isa ütles ka, et jama mäng oli, kuigi nad võitsid. Wales on rubgis hea.
 |
| Staadion |
 |
| Terve host perega |
 |
| Mu host ema lemmik pilt |
 |
| Nii tihedad olid tänavad |
London- Lõpuks tuli London trip. See oli siis vahetusorganisatsiooni poolt korraldatud kaks päeva kestev reis Inglismaa pealinna. Hommikul pere viis meid autoga Cardifisse bussile. Selle eest küsiti mõlemalt kümnekas. Minu arvates see oli imelik, aga nojah.
Buss hilines Londonis kuskil umbes tund aega. Siis hakkasime üles otsima teist gruppi neist, kes olid tulnud Inglismaalt. Lõpuks leidsime nad üles ja nägin kahte teist Eesti vahetusõpilast ka. Elly tuvustas mulle oma sõpru, aga ma ühtegi nime ei suutnud meelde jätta. Siis kõndisime Buckinghami palee juurde. Päris ausalt ma just otsisin seda nime, sest ega mul väga seal olles õrna aimugi polnud mis asi see on ja kus ja miks me üldse sel hetkel oleme. Üleüldse ega ma ei jaganud midagi seal Londonis ja ega ma vist teadsin ainult Big Beni ja punaseid telefoni putkasid. Muideks ma ei näinud seal ühtegi, ainult Abergavennys, kus koolis käin, olen näinud. Milline pettumus. Läksime peale seda Londoni tuuri bussile. Ühtegi õiget bussi ma ei näinudki Londonis ja ka meie buss oli sinine hoopis. Me sõitsime bussiga tunda aega ja oi kui külm mul ikka oli. Arvasin, et Londonis on soojem (temperatuuri järgi pidi olema), aga ei olnud midagi. Mõtlesin, et võtan jope alla veel kampsuni kaasa, aga alles olin tagiga käinud ja jope ning tavaline särk all tundus ikkagi okei. Seega mul oli kogu aeg külm. Ja kott oli pooltühi, sest mõtlesin, et ma ei saa palju asju kaasa võtta, sest terve aja on vaja asju kaasas kanda. Kui kunagi läbi külmunult bussist maha sain, liikusime edasi hm rahvast täis nagu turg/shopping keskusesse. Probleem kaks oli pissihäda ja otsise seal wc ja lõpuks leidse ja ma maksin selle eest 1£ pangakaardiga haha. Selle peale siis läkski mul enamus aeg, nii et midagi vaadata ma ei jõudnudki.
Peale selle oli kõht jube tühi, sest tänu bussi hilinemisele oli natuke segadust (vist) ja lõunat polnud aega osta. Õhtul läksime sööma Pizza Expressi, kõndides nägime neid päris mitu ja iga kord hakkas mul sülg jooksma. Ega ma eriline blogija pole, toidust mul pilte pole. Sõin mozarella super salati ja magustoiduks tiramisu, eheee.
Nüüd tean midagi Oxford Streedist, kuhu me edasi suundusime. See on siis shopingu tänav. Ausalt öeldes olin väga väsinud ja lihtsalt käisin ringi koos ühe Saksa vahetusõpilasega. Sunniviisiliselt ostsin kaks võtmehoidjat, et mitte päris kuivale jääda. Siis läksime oma hostelisse, mis näga väga korralik välja. Mängisime Unot veel ja läksime ära magama. Magada ma ei saanud, sest kell lõi iga 15 minuti järel (vist), igatahes mäletan, et kogu aeg olin üleval ja mingil hetkel mõtlesin, et peaks juba hommiku olema, aga kus sa sellega.
Hommikusöök oli ka väga kobe. Inglise hommikusöök: peekon, muna, röstsai, oad, oli veel kartulit ja mingit müsli asja natuke. Jaa noo mul hakkas kohe uksest välja minnes külm, hahhaah. Vaatasime silda ja sõitsime paadiga London Eye juurde. Väga ilus vaade oli ja osad tegid time-lapse. Ma ise ei teinud ja ei küsinud ka kelleltki endale, aga need olid päris ilusad ikka. Oli vaba aeg ja me läksime sööma Wagamamasse. See oli küll naljakas. Suhteliselt suur kauss, sees oli igast jama. Samas nii hea aga nii vürtsikas, et nutta oleks vahepeal tahtnud, hahah. Noo siis olig koju minek. Kahju, et ma ei rääkinud teistega väga palju, raske on suhelda kui pead teises keeles seda tegema ja eriti kui sa ka muidu pole eriti hea suhtleja. Kogu aeg arvan, et mu keele nii halb ja teistel sada korda parem (mis tegelikult tõsi isegi) ja ma teistest palju halvem.
 |
| Vahetusõplastega (see ees pole muidugi) |
 |
| Quenn Victorju kuju |
 |
| Buckhami palee värav |
 |
| Oxfordi Streedil |
 |
| Tuuri bussis |
Christmas shoping- ma ei tea miks ma selle kirjutanud olen. Üks laupäev käisime Cardiffis shoppamas. Rahvast oli hullult ja mulle väga ei meeldi koos teistega käia, üksi saad teha kiiresti ostud ära ja vaadata mis sa ise tahad, või siis Eestis käia shoppamas koos emaga, kes kannatab mind välja, ehhee :D. Olin pealekauba väsinud ka, sest käisin jooksmas hommikul. Põhiline, mille pärast sõitsime oli Cardiffi staadioni (Millenniumi) tuur tegelikult. See oli suht okei. Konverensi ruum oli nagu jõuluvana maja. Aga no see oli tuuri jaoks kõik tehtud. Jõulukaunistusi oli palju ja riietusruumis olid mängijate särkide juures päkapikusokid. Riietusruumis saime veel kuulata treeneri kõnet enne mängu ja staadionile minnes kogeda kus mängijad ootavad ning millal ja mis muusikaga sisse läheva. Ja sellel staadionil peeti sel aasta meistrivõistluste finaal Juventuse ja Real Madridi vahel. Staadion on tegelikult mõeldud rohkem rugby jaoks, kuigi seal tehakse ka kõike muud. Kuna rugbys pole varupinki, siis mängijad istuvad tribüüni edimestel ridadel ja selliseid luksus pinke pole. Lihtsalt üks naljakas fakt.
 |
| Riietusruum ja need kuldsed kaunistused rippusid igal pool laes. |
 |
| Host isa lihtsalt käskis selle pildi teha |
Lumi- Lumi tuli juba reedel. Hommikul oli see mu kodulinnas maas ja enne bussile minekut tegin lumememme. Abergavennys, ehk kus koolis käin, lund polnud. Linn asub mägede vahel ja seetõttu väga lund sinna ei saja. Noo üldse Uk-s on lund väga harva tegelikult juu. Ma ütlen, et parem on ka. Koolis siis klassivennad ei tahtnud trenni teha. Õues miinus kraadid, me ei saa teha (mis sest et 3 kraadi oli). Pärast koju minnes saime bussiga ilusti Brynmawri ja mõtlesime, et läheme käime poes ja sõidame järgmise bussiga koju. Õues sadas lund ja väga ilus oli. Tulime pärast tagasi poest ja liiklus oli kohutav. Väga aeglane ja meie bussi ei tulnud. Ma polnud väga lumeks valmis. Host isa ka ei saanud järgi tulla, siis hakkasime koju kõndima (mis on naguke vähem kui 5km). Lund oli kuskil 10 cm juba, aga väha ilus oli. Ma olin just poest ostnud palju asju ja lumi oli ikka tossude sääreni. Poole tee peal läks liiklus hõredamaks ja ka kiiremaks, nii et isa sai meile järgi tulla. Pärast oli ikka päris külm olla. Pühapäeval tühistati lume tõttu mu mäng ja ka toidu festival jäi ära. Ega selle libedaga on ohtlik liigelda mägede vahel küll. Midagi teha ei saanud, aga õues oli tõesti kena. Esmaspäeval ja teisipäeval jäi ka kool lume tõttu ära. Esmapäeval proovisin jõusaali minna, aga no bussi ei tulnud. Bussipeatuses oodates nägin küll kahte bussi aga suund oli vale. Järgmisel päeval sain käidud, aga bussid sõitsid nagu ise tehtsid. Siiski oli lumi imeline mägede vahel. Kuid UK ja lumi on ikkagi pigem ei, sest see pole siin just igapäevane ja kõik on sellest erutatud.
 |
| Esimese päeva õhtul oli lumi selline |
 |
| Meie tänav |
 |
| Silvana nägi esimest korda lund. |
Swansea - reedel läksime Swanseasse kahe teise vahetusõpilase juurde ööseks. Ega ma minna ei viitsinud, nagu ikka minuga kipub olema. Tegelikult nad elasid Swanseast 20 minutit väljas, nii et Swansead nägime täpselt nii palju kui rongijaama ümbrusesse jäi. Suht niisama olime seal, mängisime, rääkisime, laulsime ja sõime, jõime. Hommikul läksime siis rongile ja noo see jäi hiljaks. Siis oli see nii täis, et jube. Siis tuli meie peatus ja me ei saanud maha. Miks? Rong oli nii täis, et vahekäikudes olid ka inimesed, kes ei tahtnud maha minna. Peale selle oli ukse lähedal üks mees, kes ei saanud oma ratas kätte ja teisel pool seda oli hunnik inimeste kovreid, nii et liikuda oli raske. Me väga ei paanitsenud, sest me polnud ju ainukesed, kes ootasid, et maha saaks. Aga no siis hakkas rong liikuma ja sõitsimegi Inglismaale välja. Siis olin küll, et no mida, ma ei suuda seda uskuda. Herefordi rongijaamas võtsin ühe rõveda Latte (jälle) ja banaani (mille sõin alles nädal hiljem ära) ja ootasime rongi tagasi. See oli suhteliselt masendav, aga samas ka naljakas. Tagasi minev rong oli mõnusalt tühi. Üllatuseks kohtasime piletimüüijat, keda tavaliselt näinud pole. Mina ei kavatsenud piletit tagasi osta (maksis £7 üks peatus edasi tagasi liikumiseks). Tegelikult rongijuht vabandas eelmises rongis selle eest, et kõik maha ei saanud ja (vist) ütles, et tagasi piletit me ei peaks ostma. Ütlesin Silvanale, et mina ei oska piletimüüjale seltada, mis juhtus ja ta oli siis selleks ise valmis. Mina väga sellest müüast välja ei teinud ja tegin omi asju, aga ega ta meie juurde ei tulnudki. Lõpuks siis jõudsime tagasi. Kiire riiete vahetus ja läskime teele.
Christmas afternoon tea- peale seda läksime pärastlõuna teele. Jällegi mul ei olnud väga aimu mida see tähendama peaks, sain aru et mingile jõulusöögile läheme. Pere ütles, et see on ilusate jõuludekoratsioonidega ja värki. Kujutasin siis ette, et äkki mingi jõulubuffet. Või läheme sinna ja siis tellime mitmekäigulise söögi, kuna hind oli päris krõbe. Jõudsime kohale. Istusime kamina ette diivanile. Siis läksime süüa võtma. Okei, nii, vaatasin seda lauda ja tõsiselt mõtlesin ja kohe ütlesin: “Oleme vist vales kohas”. Host ema oli nagu eee ei tohiks olla. Okei, mõtlesin, see võibolla siis eelroog ja leppisin sellega. Aga mis seal siis olid? Nagu siin ikka tavaliselt on, siis suletud võileivad, mis on olenevalt olukorrast, kas neljaks või kaheks lõigatud. Ja siis hunnik magusat, millest midagi millelegi eelistada ei osanud, kõik sama magusad. Pragu kirjutades ka veel mõtlen, et miks ma neid sõin, oehhh. Igatahes siis enamusi asju ma sealt proovisin (ega seal väga palju polnud tegelikut). Ja ma polnud vist ammu nii palju suhkrut söönud ( kuigi enda arust ma nüüd nii palju ka ei söönud), aga no süda läikis terve ülejäänud õhtu. Seal olles olin nii janune ja minu jaoks on ainule jook, mis janu ära võtab, vesi. Ja siis ma lõpuks võtsin julguse kokku, et endale vett paluda. Tegelikult oli päris lõbus ja lahe kogemus. Oligi pealelõunatee, koos võileibade ja kookidega. Ja siis sain teada, wt ka homne mäng tühistatakse. Tore tore, olin just söönud kõhu niiii täis. Õnneks oli trenn selle asemel. Mäng oleks olnud ka põhja Walesis ja oleksin pidanud selle jaoks enne seitset tõusma. Peale selle mu host isa ei tahtnud väga mind hommikul Abergavennysse viia, nii et oleksin peaaegu pidanud ööseks Abergavennysse vanaema juurde jääma, aga õnneks neil külas olev tütar oleks olnud nõus viima.
 |
| Sellises kohas me sõime ja istusime. |
 |
| Seltskond kellega käsime teetamas. |
Oleme hetkel Šotimaal ja juba varsti sellest täpsemalt. Tegelikult tahtsin selle blogi üles saada 24. detsembriks, aga noo üldse ei jõua ja ega tegelet väga vahet pole ka millal ma postitan. Kui aega on kirjutada, siis ma mingi pärast seda ei tee. Ma tunnen, et olen siin nagu laisemaks läinud, kodus ikka rabasin nagu hull vahest, aga vahet pole, see elu siin ei peagi olema nagu Eestis. Hetkel on ka mul puhkus ja ma reaalselt nagu ei teegi midagi. Ma vist pole ammu niimodi puhanud, aga loodan, et see teeb head.
(Ma nende piltide üles panemisega alati võitlen siin ja üldse igast selle programmiga, juba selle pärats läheb nii kaua aega, nii et ma vabandan)
Loodan, et teil olid ilusad jõulud!
Mul igatahes olid.
See you soon!
-Annabel
Kommentaarid
Postita kommentaar